Täiskasvanute haridusvaldkonna koordineerimine on Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne.

Nõuandva koguna täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutseb Eestis Täiskasvanuhariduse Nõukogu, mille ülesandeks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste osapoolte nõustamine täiskasvanuhariduse valkdonna küsimustes. Nõukogu koosneb erinevate ministeeriumite, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide, koolitajate ning teiste asjassepuutuvate organisatsioonide esindajatest. Ülikoolide esindaja Täiskasvanuhariduse nõukogus on TÜ õppeosakonna elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen.

Täiskasvanuhariduse Nõukogu

1. nõustab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teisi osapooli täiskasvanuhariduse valdkonna strateegilise planeerimise, rahastamise ja korraldamise küsimustes;
2. osaleb valdkonda puudutavate arengukavade koostamisel ning nende täitmise jälgimisel;
3. annab eksperdihinnanguid ja vahendab Täiskasvanuhariduse Nõukogus esindatud organisatsioonide seisukohti valdkonna kohta.

Euroopa Liidu strateegiad ja tegevuskavad

• "Euroopa 2020" strateegia eesmärgiks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitustega Eestile saab tutvuda siin.
• Strateegiline raamistik "Haridus ja koolitus 2020", mille kohaselt Euroopa koostöö peamine eesmärk on toetada haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist liikmesriikides, et tagada:
          a) kõikide kodanike isiklik, ühiskondlik ja ametialane eneseteostus;
          b) püsiv majanduslik heaolu ja tööalane konkurentsivõime, edendades samas demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi.
  Indikaator: 2020. aastaks peaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes.
  
  

Euroopa Liidu täiskasvanuhariduse teemalised uuringud ja raportid 

Täiendusõppe valdkonna arendamisel Eesti ülikoolides on aluseks

• European Universities’ Charter on Lifelong Learning, mis sätestab elukestva õppe ülikoolide väljakujunemiseks vajalikud arendusülesanded nii ülikoolidele kui ministeeriumitele.
• Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2014-2020, mis võeti vastu 13. veebruaril 2014 ja seletuskiri.
• Kutsekvalifikatsioonide raamistik Eesti on alustanud üleminekut senikehtinud 5-tasemeliselt raamistikult 8-tasemelisele Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikule. Eesti kvalifikatsiooniandjad on valmis alates 1. jaanuarist 2012 märkima kõigile väljaantavatele kvalifikatsioonide tunnistustele, diplomitele ja Europassi dokumentidele viite vastavale EKR tasemele.

Riiklikul tasandil reguleerivad ülikoolide tegevust täiendusõppe valdkonnas

• Tartu Ülikooli seadus, mille kohaselt ülikool teeb koostööd teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut, luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja elukestvaks õppeks ning ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendusõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.

Ülikoolis korraldatava täiendusõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu.

• Täiskasvanute koolituse seadus sätestab täiendusõppeasutuste tegutsemise õiguslikud alused, täiendusõppe dokumentatsiooni, täiendusõppe kvaliteedi, järelevalve ja finantseerimise tingimused ning õppija õigused ja kohustused.
• Täienduskoolituse standard, mis  kehtestab täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimise ja selles osalemise kohta väljastatavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.