Mis on mobiilsusaken ja kuidas seda õppekavasse planeerida?

Välisõpingud on tavapärane õppetöö osa ja toimub üsna edukalt (vt statistika töölauda). Senini asendasime välismaal läbitud õppeained õppekava erinevates moodulites olevate õppeainetega ja/või arvasime vabaaineteks, seega oli alati vajalik TÜ õppeainete üksühele asendamine väliskõrgkooli õppeainega (va vabaained).

Õppekava statuudis kirjeldatud mobiilsusakna eesmärk on planeerida õppetöö viisil, et konkreetse osa õppekavast saab läbida väliskõrgkoolides. Statuudi kohaselt on mobiilsusakna/välismooduli mahuks 15 EAP-d. Mobiilsusaken aitab üliõpilasel mõista, millise osa õppekavast ta välismaal õppides läbitud saab, et ta oskaks juba õpingute alguses välisõpingute võimalusega arvestada. Mobiilsusakna olemasolu peaks võimaldama õppekava läbida viisil, et välisõpingute tõttu õpingud ei pikene, kui õppekava läbitakse nii TÜ-s kui välismaal nominaalmahus (ca 30 EAP semestris). Õppekavasse planeeritud mobiilsusaken eeldab pikemaajalisi ja reaalselt toimivaid kokkuleppeid partnerkõrgkoolidega, et  üliõpilane saaks ettenähtud osa õppekavast väliskõrgkoolis läbida. Mobiilsusaken ei tähenda, et välismaal õppimine/praktika läbimine on kohustuslik. Tartu Ülikooli õppekavade näitel on kohustuslikud ja suurel määral ettekirjutatud sisuga mobiilsusaknad rahvusvahelistes ühisõppekavades (nt analüütiline keemia (EACH) ja Kesk- ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Euraasia uuringud (CEERES). Mobiilsusakna planeerimisel tuleb arvestada, et õpiränne on kahesuunaline ja partnerülikoolide üliõpilaste jaoks tuleks TÜ õppekavadesse planeerida võõrkeelseid (valdavalt ingliskeelseid) õppeained ca 20-30 EAP mahus semestri kohta.

Ideaalis on mobiilsusaken õppekavasse sisse kirjutatud ajaperiood, mis on reserveeritud välisõpingute/välispraktika jaoks. Seda on raske saavutada, sest see eeldab õppekava suuremat ümber struktureerimist ja sisuliselt kohustuslikku õpirännet kõigile õppijatele samaaegselt. Arvestades TÜ õppekavade ülesehitust, saab mobiilsusakna loomiseks kasutada järgmisi võimalusi:

1. Õppekavas on mobiilsusaken (või välisõppemoodul) valikmoodulina või valikmooduli alamoodulina ja valikmooduli alamooduli sisu on jäetud vabaks, st õppeaineid ei ole ette kirjutatud. Välisõppemooduli valinud üliõpilane saab seda moodulit täita läbides õpingud väliskõrgkoolis või praktikabaasis. Sellisel juhul ei arvestata välismaal sooritatud õppeained teistesse moodulitesse, sest välisõppemoodul ei saa jääda tühjaks. Kui valikmooduli alamoodul on 12 EAP-d, mis on bakalaureuseõppes valikmooduli mahuks, siis ülejäänud väliskõrgkooli õppeained kantakse teistesse moodulitesse.
   
   
2. Kui õppekavas on mitu erinevat moodulit, kuhu väliskõrgkooli õppeaineid arvestada, nt eriala- ja spetsialiseerumismoodul, siis tuleb need moodulid vormistada õppekavas miinimum- ja maksimummahuga (nt 15-30 EAP-d). Sel juhul peab õppekavas olema kirjas ka eriala- ja/või spetsialiseerumismooduli alamoodulina välisõppemoodul ja kui üliõpilane õpib välismaal, siis ta täidab seal välisõppemoodulit ja läbib erialamooduli õppeaineid miinimummahus. Seega välismooduli raames läbitavate õppeainete võrra väheneb eriala- ja/või spetsialiseerumismooduli maht.
   
   
3. Kõrvaleriala (või osa sellest) õppimine välismaal. Kui on soov suunata üliõpilasi läbima kõrvaleriala väliskõrgkoolis (maksimaalselt mahus 60 EAP), siis saab lisada õppekavasse suuna-, eriala- ja valikmooduli, mida läbitakse väliskõrgkoolis. Moodulites ei pea olema õppeaineid.
   
   
4. Mobiilsusaken vaba semestrina tähendab seda, et mingiks semestriks ei ole TÜ-s üliõpilasele õppetööd planeeritud. Vaba välissemestri eelduseks on õppetöö läbimine ca 60 EAP mahus esimesel õppeaastal (pakutakse selles mahus õppekava õppeaineid) ja seejärel kolmandal semestril õpingud välismaal. 
   
   
5. Välispraktika - oluline on, et praktikasuunaline õppeaine oleks õppekavas kergesti tuvastatav. Arvestada, et välispraktika jaoks saab Erasmus+ programmi kaudu taotleda toetust 6 korda aastas
   
   
6. Suvekursused ja teised lühikursused, mida soovitada eeskätt töötavale üliõpilastele. Nendega saab samuti täita välisõppemoodulit (toodud punktis 1).

Lisainfo:

• Erasmus+ Euroopa-siseste koostöölepingute sõlmimise juhend;

Kõige täpsemat jooksvat ülevaadet üksuse lepingutest omab ning uute lepingute sõlmimisel/olemasolevate muutmisel abistab vastava üksuse Erasmuse koordinaator.

Seotud teemad:

Mobiilsusaken veebis, näidis 1

Mobiilsusaken veebis, näidis 2