Isikuandmed on mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava isiku kohta. Isik on tuvastatav, kui ta on oma andmetega seostatav. Kui andmed ei ole seostatavad või neid on anonüümitud ehk töödeldud selliselt, et seostamine ei ole enam võimalik, siis ei ole tegemist isikuandmetega ja neile andmekaitse ei laiene. See, kas teadlane peab andmekaitse nõudeid järgima või mitte, sõltub niisiis tuvastatavuse võimalusest.

Isikut saab tuvastada otseselt, kui andmetes sisaldub näiteks nimi, isikukood või mõni muu kordumatu andmeüksus. Otsene tuvastamine piirdubki olemasolevate andmetega ja sel juhul ei ole tuvastamiseks lisaandmeid või -teadmisi vaja. Kaudne tuvastamine tähendab, et seos isiku ja tema andmete vahel ei avaldu otseselt, vaid see tuleb luua või tuletada näiteks mitme tunnuse kombineerimise abil. Kaudne tuvastamine võib olla võimalik ka eri andmestikke ühendades. Selline tuvastamine on hinnanguline.

Kui teadlane hakkab andmete tuvastatavust hindama, ei piisa seepärast vaid töödeldavatele andmetele otsa vaatamisest, vaid mõelda tuleb paar sammu kaugemale: mida on võimalik nende andmetega veel teha, kui on huvi nende taga olevad inimesed välja selgitada või üles leida. Kui isiku kohta on palju taustainfot, võib see muuta ka esmapilgul anonüümsena näivad andmed temaga seostatavaks.

Tuvastatavuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki mõistlikke ja lihtsasti tehtavaid toiminguid, mille abil saab inimese tuvastada. Isikut ei peeta tuvastatavaks, kui see nõuab ebamõistlikult palju aega, vaeva või vahendeid. Mõistlikkuse hindamise aluseks on tuvastamisele kuluv ressurss võrrelduna tuvastamise tõenäosusega. Oluline on arvestada, et piir, kust alates ei ole enam isik tuvastatav, ei ole üheselt selge, ning seda hinnatakse aeg-ajalt uute tehnoloogiate ja identifitseerimismeetodite valguses ümber.

Üldistatult saab teadustööga seoses eristada kolme eri otstarbega isikuandmeid.

1. Teadusandmed on inimestelt või inimeste kohta kogutud andmed, mille töötlemine on vajalik uuringu eesmärkide saavutamiseks, näiteks intervjuude salvestised ja transkriptsioonid, küsitluste vastused, vaatlus- ja asukohaandmed, eksperimentide tulemused, terviseandmed, mõõtmistulemused või muud inimesega seostatavad andmed.
2. Kontaktandmed ja muu töökorralduslik teave on inimeste uuringus osalemisega seotud andmed, näiteks kutsutute nimekirjad, e-posti aadressid, telefoninumbrid, eksperimendi, intervjuu või muud tüüpi andmekogumise koha ja ajaga seotud andmed ning kirjalikud nõusolekuvormid. Need andmed kogunevad teadusuuringute käigus, kuid neid ei kasutata otseselt uuringus teaduslike eesmärkide saavutamiseks. Sellegipoolest on tegemist isikuandmetega, mille töötlemine peab vastama andmekaitsepõhimõtetele.
3. Teadlaste kohta käivad andmed: uuringu käigus võib koguneda hulk andmeid ka teadlaste kohta, näiteks teadustöö tegijate üld- ja kontaktandmed, töökoormuse, töötasu ja lähetuste andmed või teave selle kohta, kes, millal ja kuidas andmeid kogus ja analüüsis. Isikuandmed on ka teadusprojektide taotlustes esitatavad elulood. Paljud teadlaste andmed on avaldatud näiteks ETIS-es või teadusasutuse veebilehel.

Ülikooli andmekaitse vikilehelt leiab kontrollnimekirja, mis sisaldab teadusuuringu andmetöötluse kõiki etappe. Nende põhjal saab enne uuringu alustamist hinnata, kas kõik isikuandmete turvalise ja asjakohase töötlemise tingimused on täidetud.

Isikut, kelle andmeid töödeldakse, nimetatakse andmesubjektiks.

1.3.1. Eriliiki isikuandmed

1.3.2. IP-aadressid