View Source

Keskmised hinded on aritmeetiline keskmine ja kaalutud keskmine. Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0.

Kaalutud keskmise hinde arvutamisel võetakse arvesse ainete eest saadud hinded ja nende ainete eest saadud ainepunktid. Kaalutud keskmise arvutamisel korrutatakse ainete eest saadud hinnete numbrilised väärtused aine eest saadud ainepunktide arvuga ning jagatakse läbi ainepunktide koguarvuga.

Kui lõputöö tulemus on arvestatud osadega ainekavadelt ja õppijale on juba kaitsmisprotokolli sisestatud lõputöö viimase osa tulemus, siis kaalutud keskmise hinde leidmisel võetakse arvesse lõputöö aine kõigi positiivsete tulemustega osade mahtude summa. Oluline on, et eristav positiivne tulemus oleks sisestatud ainult lõputöö ühe osa eest.

Näiteks kui õppija on soortanud lõputöö aine kaks osa, kuvatakse need õppetöö tulemustes eraldi ridadel:

SHHI.03.052 Magistritöö (1. osa) 7 EAP, arvesatud
SHHI.03.052 Magistritöö (2. osa) 20 EAP, A - suurepärane

kaalutud keskmises hindes arvestatakse tulemus A mahuga 27 EAP.

Aritmeetiline keskmine hinne on hinnete arvuliste väärtuste summa jagatud hinnete koguarvuga.

Täpsemalt lugege keskmiste hinnete arvutuspõhimõtetest kodulehelt. Õppijale on tema keskmised hinded näha tema õppetöö tulemuste vaatamise vormil.

Alates 30.08.2004 on mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmunud võrdne 0-ga. ÕISis, õppija õppetulemuste vaatamise vormil on hinde veerus selline mitteilmumine märgitud kujul mitteilmunud (0).
Mittediferentseeritud hindamistulemusi (arvestatud ja mittearvestatud) keskmise hinde arvutamisel ei arvestata. See tähendab ka seda, et kui aine lõpeb arvestusega (ainekavas on hindamisviis mitteeristav), siis sellise aine eest saadud mitteilmumine numbrilist väärtust ei oma ja keskmiste hinnete arvutamisel rolli ei mängi. Õppetulemuste vaatamise vormil on hinde veerus selline mitteilmumine märgitud kujul mitteilmunud.